Kuigi kuninga armastus kippus ajapikku lahtuma, säilitas Madame de Pompadour oma poliitilise mõjuvõimu: pani ametisse ja vallandas ministreid, hoidis kontrolli all riikidevahelisi läbirääkimisi ja esines kõikide kunstide kaitsjana, olles tõeline kultuuriminister ammu enne, kui see sõnagi välja mõeldi. Tolleaegse poliitika keerdkäigud võivad ju huvi pakkuda, ent see kõik on kauge möödanik. Seetõttu pakub enam huvi kõik see, mis on jätnud jälje Prantsuse kultuurile. Kõiksugu armukestesse on ühiskond suhtunud võrdlemisi halvakspanevalt, ent Madame de Pompadouri saaks suhtuda tunduvalt leebemalt. Tema üheks suuremaks kunstiajalukku läinud teoks , mis tõi Prantsusmaale nii raha kui ka kuulsust, oli Sévres'i portselanivabriku käivitamine. Madame oli lausa hull nii kaunite portselantoodete kui ka lillede järele, kogus paleeruumidesse rohkesti vaase, kuhu toodi üha enam lilli. Portselanvaase toodi tol ajal kuulsast Meisseni
„Madame Bovary“ G.Flaubert 1.Iseloomusta Emmat: kirjelda tekstinäiteid kasutades keskkonda, milles ta elab; tema unistusi teistsugusest elust; tema suhtumist oma abikaasasse ja armukestesse. -Emma on raamatu peategelane, õnnetu naine, kes unistab paremast elust. On romantiliselt meelestatud ja üsna salakaval. -„Emma läks ülemise korruse ruume vaatama. Esimene oli möbleerimata ja teises, mis oli määratud abielupaari magamistoaks, seisis punaste eesriietega alkoovis mahagonipuust voodi.“ -„Tema meelest vajas armastus erilist temperatuuri. Õhkamised kuupaistel, kuumad sülelused,