Armastus võib inimest tundmatuseni muuta
Imelik on mõelda, et inimene kellega sa võisid end tunda kõige-kõige paremini ja
kellele sa oleksid toonud kuu ja tähed, kelle nimel sa oleksid olnud valmis
surema, kellega koos sa oleksid rännanud kasvõi maailma lõppu ja kelle
nägemine pani sind alati naeratama, et see inimene on nüüd palju kaugemaks
jäänud, aga ma tean, et ta on osake minust ja mina temast.
Valu on ka osa armastusest. Me armume, me tunneme end hästi ja lõpuks siiski,
me süda murdub. Mõnikord me satume armukeerisesse või pigem
armukolmnurka ja ma arvan, et see ei ole sugugi hea, kuna seal võib
garanteerida südamevalu ja täieliku peavalu.
Aeg on täis valusaid pisaraid ja andeksandmatuid pettumusi, kuid on ka täis
hetki, mis iial ei unune ja säravad aastate pärast ning hüüavad tasa... oli kord...
See armastus muutis mind. Ma tean nüüd, et tõeline armastus suudab mind võtta
koos minu vigadega ja olla minuga nii heas, kui ka halvas. Tean, et see on
ootamist väärt.