Giuseppe Verdi
viimistlematus teravalt silma.
Kui Verdi ooperi "Legnano lahing" loomise ajal S. Cammaranolt lühikest, väga paeluvat,
kiirelt arenevat ja tundeküllast draamat palus, pakkus libretist talle Fr. Schilleri "Salakavaluse ja
armastuse" süzeed. Oma õnne eest sotsiaalse ebavõrdsusega võitlevate Luisa ja Rudolfi
(Ferdinandi) kannatused ning hukkumine leidsid "Luisa Milleri" muusikas küllaltki veenva
kehastuse. Kahjuks sai libretost algallikaga võrreldes tüüpiliselt romantiline armudraama,
sotsiaalsed probleemid nivelleerusid ning "kurjuse jõud" kaotasid 1849. a. reaktsioonist
tingituna oma teravuse. Ehkki Schilleri draamale kõige lähedasema negatiivse kuju alatu ja
tigeda Wurmi muusikas ooperikurjategijate standardseid jooni leidub, on siin ühtteist
tabavat. intiimpsühholoogilisele zanrile sobivate väljendusvahendite otsinguil peatus Verdi
kantileenile kergust, rütmilisele küljele liikuvust ja mitmekesisust lisaval itaalia rahvameelosel.