Hingring Doris Kareva Luulekogu analüüs, kolme luuletuse analüüs
sellest armastan sind. Pigem elada unistustes kui reaalsuses, sest viimane ei too mulle unistust.
Ainult siis tuleb õnn, kui elada oma unelmad reaalsuseks. Teiseks võimaluseks võib tegelikult olla
oma unistustest ellu saabumine. Et kõik, mis ma olen valutanud, kõik haavad, kui palju valu olen
ma kandnud oma unistuste pärast, nende unistuste pärast, mis olen eneses kandnud, ometi on need
lahkunud. Aga ma valust hoolimata rühin oma unistuste poole ja saan selle, millest unistan. Valust
ja armidest hoolimata. Ja see meelepimedus, see tähistab, et ma ei taha näha seda, mis muret teeb.
Et elan oma kullast ehitatud lossis edasi unistades, märkamata, et tegelikult elan osmikus ehk
reaalsuses. Et ainult unistustes elades saab oodata uut õnne, uut eluetappi, lahti lastes vanast
minevikust. Kevad tuleb siis, kui oled enese eluga rahul, õnnelik ja küps. Valmis uueks eluetapiks.
Lõpetuseks seda, et luuletus on kurb ja mõtlik.
Vormiline analüüs
Luuletuses pole kasutatud lõppriimi