Adolfilt (valitses 1950-1973). Väike poiss polnud sellisest tulevikuväljavaatest eriti meelitatud: «Ma ei taha saada kuningaks, vaid ehitustööliseks,» olevat ta ükskord öelnud oma õele printsess Christinale. Rootsi traditsioonide kohaselt seati lossis sisse lasteaed tulevase monarhi jaoks. Hiljem käis ta tavalistes koolides, kus teda koheldi nagu harilikku õpilast. Pärast gümnaasiumi lõpetamist 1966. aastal alustas Carl Gustaf armeeteenistust nii mere- ja maaväes kui ka õhujõududes. Hiljem jätkas kroonprints hoolikat ettevalmistust oma tulevaseks ametiks. Uppsala ja Stockholmi ülikoolides õppis ta majandus- ja riigiteadust, sotsioloogiat ning ajalugu. Lisaks sellele viis ta end lähemalt kurssi rahvamajandust, tööstust, riigikorda ja diplomaatiat puudutavate küsimustega. Samuti pidi ta õppima, kuidas võtta lastelt vastu lilli ning kuidas kuulata pikki ja igavaid kõnesid. Kroonprints pidas oma parimaks
Biograafia · Jaan Toomik sündis 2. oktoobril 1961. aastal Tartus. 9 aastasena kaotas ta isa, arstist ema kasvatas teda. · Ta on end kirjeldanud kui alates hilisest teismeeast ülimalt tundlikku noormeest, kes huvitus ainult filosoofiast ja kaunitest kunstidest. Lõpetas keskkooli Haapsalus 1980. Seejärel NSVL armeeteenistus Volgogradis 1981-1983 aastatel. Seal tegi ta mõndasid portreesid oma kaaslastest. · Pärast armeeteenistust astus Toomik toonasesse Eesti Riiklikkusse Kunstiinstituuti Tallinnas, kus ta 1985 kuni 1991 õppis maalikunsti kateedris. Sellest perioodist on säilinud mõned varjamatult neoekspressionistliku pintslitööga suuremõõtmelised maalid nt "Menstruatsioon", "Tantsija". · Jaan Toomik on osalenud erinevatel rahvusvahelistel kunstisündmustel alates 1993. aastast. 1990.
Jaagupis põlises talupoja perekonnas. Õppis aastatel 1874-1875 Koeravre külakoolis, 1875-1878 Viru-Jaagupi kihelkonnakoolis, 1878–1881 Rakvere kreiskoolis ja 1881–1886 Tartu reaalkoolis[1]. Koolijuhataja J. Ripke vahendusel sattus ta Tartu Ülikooli filosoofiaprofessori Teichmülleri perekonda, kus nägi esimest korda baltisaksa kunstnike Oskar Hoffmanni ja Julius Kleveri töid[1]. Õppis Tartu ülikoolis pool aastat kunstiajalugu. 1888, pärast aastast armeeteenistust, tutvus ta kunstihuvilise parunessi Natalie von Uexkülliga, kes otsustas toetada Paul Raua kunstiõpinguid Düsseldorfi Kunstiakadeemias[1]. Aastatel 1888–1894 õppis Düsseldorfis professor Eduard von Gebhardti käe all maalimist[2]. Paul Raud lõpetas akadeemia heade tehniliste oskustega ja enese suhtes nõudliku kunstnikuna. Professor Gebhardt pakkus talle võimalust jääda Saksamaale tööle ja kunstnikku ennast oleks huvitanud
taskuraha välja, et pall endale saada. Tol ajal üsna uje Jan ei osanud aimata, et kunagi saab temast Kargi kolleeg Eesti Draamateatris. Jan on oma elus kõike pühendumusega teinud. Talitas Karjakülas rebaseid. Pikad tööpäevad olid väsitavad ja rebasefarm haises jubedalt, talitaja pidi muu hulgas ka loomade seemendamist assisteerima, kuid Jani meelest oli töö loomadega mõnus. Enne armeeteenistust jõudis Jan töö-tada veel trükkali ja pottide-pannide müüjana. Sõjaväes tuli vara tõusta ja kõvasti trenni teha. Jani arvates on armeeteenistus igati kiiduväärt asi. Ta oleks üleajateenijaks jäänud, kuid lavaka sisseastumiskatsed olid juba edukalt läbitud. Lavaka-ajast on pärit ka tema tutvus praeguse elukaaslase, Von Krahli teatri näitleja, Helgi Sallo tütre Liina Vahtrikuga.
annaabi.ee 
