peamiste arengufaktorite uurimise. Arnold Rüütel on ka ülemaailmse Rohelise Risti Eesti rahvusliku organisatsiooni president. Arnold Rüütel on olnud ka liikumise Hoia Eesti Merd esimees. Haridus 1949 Jäneda Põllumajandustehnikum. 1964 lõpetas töö kõrvalt Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal. 1972 põllumajandusteaduste kandidaat. 1991 kaitses Venemaal põllumajandusdoktori kraadi. Ametikohad 19501955 armeeteenistus; 19691977 Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektor 19941999 Eesti Maarahva Erakonna esimees 19992000 Eestimaa Rahvaliidu esimees 19952001 Riigikogu liige 19951997 Riigikogu aseesimees 19951999 koalitsiooninõukogu esimees 8. oktoober 2001 9. oktoober 2006 Eesti Vabariigi president Isiklikku Arnold Rüütel abiellus Ingrid Ruusiga 1959. aastal. Proua Ingrid Rüütel on humanitaarteaduste doktor ning rahvusvaheliselt tuntud folklorist ja
· Arnold Rüütel on olnud ka liikumise Hoia Eesti Merd esimees. Haridus · 1949 Jäneda Põllumajandustehnikum · 1964 lõpetas töö kõrvalt Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal · 1972 põllumajandusteaduste kandidaat · 1991 kaitses Venemaal põllumajandusdoktori kraadi Ametikohad · 19491950 Saaremaa Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee põllumajandusosakonna vanemagronoom · 19501955 armeeteenistus; · 19551957 Tartu Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kooli õpetaja · 19571963 Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi katsebaasi peazootehnik · 19631969 Tartu Näidissovhoosi direktor · 19691977 Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektor Ametikohad · 1969 Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi aseesimees · 19771979 EKP Keskkomitee põllumajandussekretär
(Lennart Meri) Rüütel Elulugu 10.05.1928-tänapäev 1949 Jäneda Põllumajandustehnikum 1964 lõpetas töö kõrvalt Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal 1972 põllumajandusteaduste kandidaat 1991 kaitses Venemaal põllumajandusdoktori kraadi Karjäär 1949–1950 Saaremaa Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee põllumajandusosakonna vanemagronoom 1950–1955 armeeteenistus; 1955–1957 Tartu Põllumajanduse Mehhaniseerimise Kooli õpetaja 1957–1963 Eesti Loomakasvatuse ja Veterinaaria Teadusliku Uurimise Instituudi katsebaasi peazootehnik 1963–1969 Tartu Näidissovhoosi direktor 1969–1977 Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektor 1969 – Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi aseesimees 1977–1979 EKP Keskkomitee sekretär põllumajanduse alal
Jaan Toomik Jaan Toomik on videokunstnik ja maalija ning filmitegija. Biograafia · Jaan Toomik sündis 2. oktoobril 1961. aastal Tartus. 9 aastasena kaotas ta isa, arstist ema kasvatas teda. · Ta on end kirjeldanud kui alates hilisest teismeeast ülimalt tundlikku noormeest, kes huvitus ainult filosoofiast ja kaunitest kunstidest. Lõpetas keskkooli Haapsalus 1980. Seejärel NSVL armeeteenistus Volgogradis 1981-1983 aastatel. Seal tegi ta mõndasid portreesid oma kaaslastest. · Pärast armeeteenistust astus Toomik toonasesse Eesti Riiklikkusse Kunstiinstituuti Tallinnas, kus ta 1985 kuni 1991 õppis maalikunsti kateedris. Sellest perioodist on säilinud mõned varjamatult neoekspressionistliku pintslitööga suuremõõtmelised maalid nt "Menstruatsioon", "Tantsija".
temast Kargi kolleeg Eesti Draamateatris. Jan on oma elus kõike pühendumusega teinud. Talitas Karjakülas rebaseid. Pikad tööpäevad olid väsitavad ja rebasefarm haises jubedalt, talitaja pidi muu hulgas ka loomade seemendamist assisteerima, kuid Jani meelest oli töö loomadega mõnus. Enne armeeteenistust jõudis Jan töö-tada veel trükkali ja pottide-pannide müüjana. Sõjaväes tuli vara tõusta ja kõvasti trenni teha. Jani arvates on armeeteenistus igati kiiduväärt asi. Ta oleks üleajateenijaks jäänud, kuid lavaka sisseastumiskatsed olid juba edukalt läbitud. Lavaka-ajast on pärit ka tema tutvus praeguse elukaaslase, Von Krahli teatri näitleja, Helgi Sallo tütre Liina Vahtrikuga. Jan on teinud hiilgavaid rolle Draamateatris, kuid laiema tuntuse tõi talle telesari «Wremja». Seal kehastab ta Jaan Zorrot, Kelgu-Petsi ja Mart Laari abikaasat. Teeb seda mahlaselt ja mõnuga. Haridus
korda saatnud. Analoog oli selline hobune kellest võib unistada iga noorratsanik ,kogemustega ja valmis andma endast kõik, et see sportlane seal seljas ka midagi temalt õpiks. Analoogiga sai noorusaegadel saavutatud ka kõige paremad tulemused, nad olid Viljandi noortega meeskondlikud Eesti meistrid jne., kusjuures mitte kunagi ei ole ta olnud individuaalne Eesti meister. Analoog jäi treenima Tõnis Oissari. Gunnarit ootas peale keskkooli lõppu 1985 aastal ees suure kodumaa armeeteenistus ,enne seda oli ta sooritanud edukalt sisseastumiseksamid tolleaegsesse EPA-sse .Moskvas spordiroodus olid ootamas tuntud Eesti ratsasportlased, sellesse kahte aastasse jääb meenutada paljut... 1987 aastal tulles tagasi sõjaväest ,otsustas ta kogu oma jõu pühendada loomaarsti elukutse omandamisele ja hobuseid kellega oleks tasunud sporti teha nagu polnudki. Taas hobuste juurde jõudis ta alles 1992 aastal, vahepeal oli ta võtnud naise ning jõudnud ka isa rolli.