Sõltumatute Riikide Ühendus - SRÜ
Kasutades ära Aserbaidzaani
ebastabiilset sisepoliitilist olukorda (Aserbaidzaani presidendi tagasi astumine ja uue
võimuga kohanemine) ja võitlusvõime vähenemist, vallutasid armeenlaste väeüksused
1993. aasta suvel üha uusi alasid väljaspool Karabahhia piire. Vallutuste eesmärgiks oli
luua puhvertsoon ning neid alasid hiljem Karabahhia küsimuses nii öelda kauplemisvahenditena
kasutada.
1993. aasta oktoobris sai Aserbaidzaani presidendiks Heidar Alijev, kes lubas kaotatud
alad armeenlastelt tagasi võita.
Rünnakud sel eesmärgil algasid juba 1993. aasta lõpul, kuid põhitegevus armeenlaste
vastu algas jaanuarist. Ter-Petrosjani väitel vältas tõeline sõjategevus ajavahemikul 17.
detsembrist 1993 kuni 12. maini 1994, kuna nii armeenlased kui aserid omasid
esmakordselt konflikti kestuse jooksul tõelist sõjaväge (peamiselt tänu regiooni riikide
Venemaa, Türgi, Iraan toetusele). 1994. aasta alguses saavutasid armeenlased