Armeenlased ja Eesti
eesmärke oli ,,koostada ja lugeda kirjandusteoseid ning ettekandeid
armeenlastele huvipakkuvatel teemadel".
Armeenlasi tuli Tartusse väga paljudest kohtadest: Jerevanist,
Tbilisist, Bakuust, susist, Karsist, Erzerumist, Aleksandropoolist,
Etsmiadzinist, samahist ja mujalt.
1912. aastal ühinesid armeenia tudengid korporatsiooniks Armenia.
Nii kaasmaalaskond kui ka korporatsioon korraldas koosviibimisi ning
loenguid kodumaa ajaloost ja kultuurist, levitas armeeniakeelseid
ajalehti ja kirjandust. Veebruaris 1916 lõpetasid mõlemad
organisatsioonid tegevuse.
Ajavahemikus 1802-1917 viibis Eestis pikemalt või lühemalt kokku
üle 300 armeenlase. Eesti Vabariigi ajal 1918-1940 puudusid Eesti ja
Armeenia vahel toimivad suhted.