Kui sõjaväeteenistus kestab 8-12 kuud, millest vaid 3 kuud on noorteaeg ehk aktiivsem õppeperiood, siis kutseliste sõjaväelaste õpe oleks pidev ja põhjalikum protsess. Samas on oht, et kaitseteenistusest kujuneb lihtsalt palgatöö, mille aluseks ei ole enam lojaalsus riigile ja rahvale. Samas on just psühholoogiline valmisolek kaitsta oma riiki ja rahvast igasuguse kaitsetegevuse aluseks. Seega oleks oht, et kõrgelt koolitatud armeelased kriisi olukorras lihtsalt jalga lasevad või vastaspoole poolt üles ostetakse, liialt suur. Näiteks Scoutspataljonis on murettekitavalt suur hulk vene rahvusest sõdureid. Taas tekib sellest lojaalsuse küsimus, sest need mehed ei tee seda tööd armastusest Eesti kui kodumaa vastu, vaid kui palgatööd. Palgaarmee loomine ja ülalpidamine on oluliselt kallim praeguset kaitsesüsteemist. Kulutused sisaldaksid muidugi ka investeerimist
hulka, kes panid aluse Kunda kultuurile. Sarnaseid leide on saadud üksikult veel piki jõge alla Reiuni ja ülesvoolu Lepakose ürgasulani. Kirikud: Püha Maarja kabel oli esimene tori kirik, mis hävis 1580. aastal. Asus Levi küla talu põllul. Jõe pool oli vanem ja talu pool uuem kalmistu. Poola kirik asus Oore külas, Tõõtsa ja Rooma mägede lähedal. Kirikut kasutati matusepaigana. Tori kirik asus Tori keskmes, kuid selle põletasid 1944ndal aastal Saksa armeelased. Taastamistöö algas 1990ndal aastal ning tänaseks on seal ainulaadne sõjameestele pühendatud mälestuskirik: Tori Püha Jüri kirik. Kloostrid Tori vallas puudusid. Kuni Liivi sõjani kuulus Tori kihelkonna territoorium Pärnu komtuurkonda, Rootsi võimu ajal aga Pärnu krahvkonda. Omaette kirikukihelkonnaks sai Tori 1634. aastal. 17. sajandi teisel poolel olid temaga mõnda aega ühendatud Häädemeeste ja Tahkuranna kihelkonnad. Orduajal Toris olnud Püha Maarja kabel purustati 16.
tegelikult N.Liidu jõudemonstratsioon ja relvastatud interventsioon Eesti siseasjadesse. Juba ettevalmistavat salakoosolekut 20.juunil julgestasid lähikonda paigutatud N.Liidu tankid. 21.juuni meeleavaldusele suurema osavõtjate arvu tekitamiseks veeti kohale hulganisti Nõukogude sõjaväebaaside töölisi, valdavalt N.Liidu kodanikke. Punaarmee üksused ja tankid olid Vabaduse väljakule ja selle ümbrusse juba enne miitingut kaitseks valmis pandud. Punakomandörid ja armeelased osalesid vahetult miitingus, pidasid kõnesid, aitasid "juubeldada" ja "rahva häält" teha. Jõudemonstratsioon jätkus Kadrioru lossi ees, kuhu umbes tuhande laiali minemata jäänud meeleavaldaja hulgas marssis rivikorras ka 150 räbalaisse riietatud punasõdurit, kes reetsid end 4 Eestis tundmatute vene lauludega. Rongkäiku saatis ja Kadriorgu jõudis üle 20 tanki ja muu soomuki
annaabi.ee 
