Narva evakueeriti organiseeritult ja asuti "Tannenbergi" liinile Sinimägedes.Siin toimusid ajavahemikus 26.juuli - 10.august ettekujutamatult rängad lahingud , kus sõlmeks oli Grenaderide kõrgustik,mida kaitses Riipalu rügement.29.juulil kõrgustik kaotati, kuid üle mõistuse suure ülekaalu vastu rünnates võtsid eestlased järgmisel päeval kõrgustiku tagasi. Iga meie pataljoni vastas oli siin venelaste diviis , kuid vaenlane põrmustati.109.armeekorpusest jäi ellu 255 meest.Puruks lasti 120 Vene tanki. Riipalu ja Maitla said rüütliristid. 10.augustil pani punaväe juhatus rünnakud seisma,olles kaotanud 11 diviisi ja 2 brigaadi.Venelaste endi andmeil jäi Sinimägedesse 12.000 laipa. Kui läbimurre Sinimägedes luhtus,kanti raskuspunkt Peipsist lõunapoole,kus 11.augustil võeti Petseri ja 13.augustil Võru . Peamiselt eestlastest piirikaitserügemente ja pataljone laiali lüües lähenesid Vene tankid Sangastele . Et vältida Narva grupi
,,Leipzig" Sõrve vallutamises ja oktoobris pommitas ,,Köln" Ristna patareid Hiiumaal (Melzer 1960, 26 jj., 44). Suure väina forsseerimise põhiraskus lasus korpuse staabile allutatud 904., 905. ja 906. ründepaatide üksusel 220 ründepaadiga (Melzer 1960, 26). Ründepaadid olid maaväe koosseisus, sest olid ette nähtud jõgede ületamiseks. Ka Suure väina ületamine kavandati suure jõe forsseerimise eeskujul (BA MA, RH 24-42/10). XXXXII armeekorpusest oli Muhu vallutamise peajõuks määratud kindralleitnant Siegfrid Haenicke juhitav 61. jalaväediviis. Muhusse saadetava dessandi eelduseks oli Kessulaiu vallutamine. 10. septembri hommikul kell 5.15 saatis sakslaste 161. luurepataljon vanemleitnant Finkensteini juhtimisel dessandi Kessule. Ainsa eestlasena tegi selle dessandi kaasa vabatahtlik Otto Peters. Kessulaid hõivati vastupanuta ja päeva jooksul toodi sinna 210 mm suurtükipatarei, mis võis tule all hoida kogu
annaabi.ee 
