Rooma tsivilisatsioon
Tema surma järel algab senati allakäik. Järgnenud sündmuste
lõpptulemuseks oli auguste võimuletulek, kes oli esimene tõeline keiser. Keisririigi täpset algusaega ei olnud, alguses tekkis
probleem, kuidas uut võimu vanade institutsioonidega sobitada. Keiser tahtis enda võimu kõikidel viisidel legitiseerida. Lasi
valida ennast konsuliks, mitu korda. Rahvatribuuniks, oli vetoõigus, sai võimu rooma linna sees. Lasi kuulutada princeps
senatus- senati eesistuja. Oli ka armeejuhataja. Olid keisriprovintsid, mis allusid otseselt keisrile. Teatud provintside kuberner.
Need olid provintsid, mis olid hiljuti allutatud või oli relvastatud vastupanu, sinna saatis oma legaadid, legati ehk saadikud.
Kujuneb välja isiklik ametkond ja bürokraatia. Tema ametkondades hakkavad tooni andma ratsanikud ja alamaadlikud.
Bürokraatias kasutati keisriorje. Võimusüsteem toimis hästi. Maksukogumine oli paigas ja tõhus. Sellist valimissüsteemi
püüdis hiljem imiteerida karl suur
annaabi.ee 
