suurepärane mõtlemis võime ja tarkused säilisid. Faust tundis enim puudust armastusest, ta tundis puudust sellest tundest, mida ta oli tundnud noorpõlves. Ta lootis, et noore kehaga võib ta selle tunde tagasi tuua. See tunne oli tähtis tema hinge vabanemisel. Uue armastuse leidmisel kasutasid Faust ja kurat kõiki meetodeid. Neil oli ükskõik hukkunud eludest ja teiste inimeste tunnetest. Faustile armasutse otsimisel kasutasid nad kõiki variante, nii võlujõudu kui ka Fausti mõistust. See näitab, te Faust püüdis oma elus rahuldust leida, hoolimata teistest, eelkõige Margaretast ja tema perekonnast. Sellega näitab ta, et tema hinge vabaduse leidmine on kõige tähtsam ja et ta ei hooli enesest ega ka teistest inimestest. Fausti suhtumine on teose algul kõike muud, kui tugev. Ta on ebakindel ja üritab end tappa
Üks Boccaccio suuremaid saavutusi luuleliselt. Tema kõige tähtsam teos emme Dekameroni "Fiammetta". On peetud uusaegse romaani algusteoseks. Tugevalt autobiograafiline, vahekorra pöörab ümber. Mees on armastaja. Armastuslugu, kus üks armastajatest hülgab teise. Kuid ta kujutab seda onma Itaalia olustikus. Aadlidaam, kes on abielus, kuid tal on armasm Panfilo(?) (ja Fiamme). Teos on kirjutatud Fiammetta vaatepunktist, see on tema kõne, teos on mina-vormis, kus naine taastab oma armasutse loo, jutustab seda oma seltsidaamidele. Armastuse ärkamine, ülim õnn, kohtumised, armuõnn. Kuid siis peab mees minema ära teise linna isa ravima, siis tekib naises igatsus ja meenutab helgemaid hetki oma armastatust. On ka naise unenägusid, mis toob sisse alateadvuse. Siis hakkavad naisele tulema teated, et mees ei läinud isa ravima, vaid tal on seal hoopis teine naine, mis vallandab Fiammettas armukadeduse, tekib soov endalt elu võtta. Psühholoogiline proosa. "DEKAMERON"
annaabi.ee 
