UUED SUUNAD OOPERIS 18. sajandil
suundumused, mis kajastusid ka stiilimurrangutena ooperites. 18. sajandi keskel tõusis
tõsise ooperi kõrval esile laulumäng ja koomiline ooper – opera buffa. Opera buffa
eelistas igapäevasemaid ühiskondlike teemasid ja tõi vaataja otse selle keskele.
Retsiatiivid – aariale eelnev kõnelaul asendati kõnedialoogidega. Lihtsate aariate
meloodiad vältisid 17. sajandi baroki toredust.
Koomilise ooperi tegelaskujud olid lihtsad madalast seisusest inimesed. Nende
käitumiste ja armastusstseenide lihtsus vastandusid teravalt ja selgelt ooperi
peategelastega. Selline ülesehitus rõhutas peakonflikti ülevust - hea ja halb, tark ja
rumal.
Sageli etendati naljakaid ja põhioopereid parodeerivaid stseene - intermeediume tõsise
ooperi vaatuste vaheaegadel. Parodeerivad näitlejad olid pärit Itaalia linnateatri
maskikomöödiatest – commedia dell` arte. Intermeedium ja commedia dell` arte olid
hilisema klassikalise koomilise ooperi eelkäijad.
1.1