Surmaesteetika muutmine ja selle muutuse peegeldus ehtekunstis.
sajandi lõpus positiivseks.
Popkultuuris areneb jõudsalt erootilise ehk sensuaalse surma banaliseerimine ja selle
tooremaks/robustsemaks muutmine. Heaks näiteks on tuntud filmid vampiiridest -
F.W.Murnau "Nosferatu" 1922 1931, Bela Lugosi Dracula rollis, 1943. aasta "Son of
Dracula" ja loendamatu hulk sarnaseid surma interpreteerimise versioone on haaranud
inimeste südameid. Armastus-külmas-veres (külmavereline armastussest) on uus juhtmõte
popkultuuris. Surma armastus on nähtav heavy-metal ja rock muusikas, näiteks kasutavad
Guns n'Roses, Metallica, Slayer ja Misfits oma loomingus surma esteetiliselt, nad justkui
armastaks ning hooliks sellest/temast. Mõnede muusikaliste kollektiivide esiplaanil on
nekrofiilia ja selle interpretatsioonid. Itaalia rezissöör, luuletaja, kirjanik ja filosoof Pier
Paolo Pasolini pidas surma seksuaalseks ülemuslikuks kogemuseks. Tema loomingus on