"armastusruun" - 1 õppematerjal

Soome kirjanduse ajalugu

Uskumusmuistendites kujutatakse endeid, surnuid, vanapaganat ja selle liitlasi, äravahetatuid ja kummitusi,maa-emasid ja veteisasid, koduhaldjaid, pisuhändu, metshaldjaid ja-piigasid jne. Loitsud 4.-5. sajandist pärinevad vanimad põhjamaised ruunikirjad. Alates sellest ajast on leitud märke ka põhjamaisest loitsumaagiast. Teatakse, et ruunidel oli mingi maagiline sisu: A-ruun oli kaitsev, T-ruun võitu toov, N-ruun oli armastusruun. Edda-lauludes mainitakse, et loitsude abil saab ravida haavu, eemaldada ahelaid ja vaigistada viha. Lugupeetuim loitsija oli Odin. Kui katoliku kirik Rootsi jõudis, oli seal sügavalt juurdunud loitsutraditsioon. Katoliiklus tõi kaasa rohkesti kurjade vaimude manamisega, aga ka õnnistamisega seotud kombeid. Eesmärgiks oli välja juurida rahva paganlik usk koos sellele omaste taigadega, mida katoliiklus selgesõnaliselt ja tingimusteta ära keelas.