Referaat kirjandusteose „Lõks lõpmatuses“ põhjal
perre 1950. aastal Tallinnas. Park kirjutas juba noorena nii luuletusi kui ka lugusid, aga
tema esimene luulekogumik ,,Mõrkjas tuul" ilmus alles 1983. aastal, kui kirjanik
pärast teistel aladel töötamist kirjutamise juurde naasis. Alates aastast 1985 on Eeva
Park vabakutseline kirjanik.
Pargi enda sõnul liidab tema luule tundeid mõtetega, proosa aga ühendab mälestusi
mõistusega. Tema esimestes kogudes ,,Mõrkjas tuul" ja ,,Öö valgus" domineerivad
loodus-ja armastusmotiivid, kuid käesoleva aastatuhande teostes ,,Vaba langemine",
,,Homsed uudised" ja ,,Tulearm" süveneb Eeva läbi argiste ümbruste ja mälestuspiltide
sündimisse, kasvamisse, vananemisse ja surma. Lüürilist melanhooliat ilmestavad
kohati järsud üleminekud rõõmsamatele teemadele ning peen iroonia. Uusimat
loomingut läbib pihtimuslik, aga samas peidetud suhe armastusse ja erootilisusse.
Mitmetes novelli- ja lühiproosakogumikes loob Park nostalgilis-absurdseid