Praegustes külades on Villu taolisi perepoegi, kes tahavad kõiki asju oma isatalus muutma hakata. Kuid isad vannuvad neid mehepoegi ja pärandavad oma talu tavaliselt teisele pojale, kes on oma tegemistes sõnakuulelik ja arvestab ka vanematega. Kui praegusi Eesti mehi vaadata, siis ka nemad kardavad Kõrboja Anna taolisi naisi.Romaanis on Villu tavaline looduslaps, keda haritud Anna huvitab ja siis heidutab. Lihtsam on Villul Eeviga, kes on hell, andestav ja armastav.Selliseid armastuskolmnurki leidub ka meie külades. Tihti ei meeldi nende poegade väljavalitud naised vanematele ja sellega muudavad nad oma laste elu keeruliseks. Raamatus pidi Villu end maha laskma ning see oli tema isa arvates ainuke täismehe tegu, sest Villu ei osanud elada. Kui mõelda Villu enda elule, siis eks isal oli ka mingil määral õigus. Oli ju poeg istunud vangis kakluse tõtte ja inimese tapmise pärast. Villu oli salakütt, oli pidevalt purjus ja tal oli vallaslaps Kõrboja talu endise teenija Eeviga
senisest kätteharjunud sabloonist erineva teose sisusse näitlejad. Kirjanikule oli see rängaks löögiks. "kajaka" autoripoolne anrimääratlus, komöödia, ei vasta meie tavapärasele arusaamisele komöödiast , sest näidendi koomiline element peitub varjatuna tema ideestikus. Pigem võiks seda nimetada draamaks. Lühidalt näidendit iseloomustades, võiks öelda, et näidendi tegevustik on tagasihoidlik, ilma erilise välise pingeta. Kuigi tekib rida armastuskolmnurki, ei loo needki väliselt pingelist intriigi. Autor on ilmselt teadlikult vältinud efektset lavalist tegevust. Inimesed lihtsalt kõnelevad, istuvad, joovad teed. Tsèhhovile on nii omane, et näidendi ideestik ei avane välise tegevuse taustal, vaid peitub sügavamal. Tsèhhovi näidendi idee sisuni võib seega jõuda ainult tähelepanelik lugeja või vaataja, kes oskab silmas pidada mitte ainult väliselt pingenappi sündmustikku, vaid kogu kujutlusvahendite süsteemi ning meeleolusid
annaabi.ee 
