"Anna Karenina"
Ta ütles Annale, et osad inimese
hingeasjad on määratud endale hoidmiseks. Kareninit ei häiri niivõrd naise tunded
teise mehe vastu vaid seisab pigem vastu naise reageerimisele nendele viisil, et see
võiks olla teistele nähtav. Karenini jaoks on tunnete väljatõrjumine, mahasurumine
eluviisiks: ta on hoidnud oma tundeid nii, et tema lähenemine armastusele ning elule
on täielikult külm ja mõistuslik.
Karenini osavõtmatus kujundas perekonnaelu ning oli loomulik jätk Anna
armastuseotsingule. Jääb mulje nagu oleks kihlus Annaga samuti osa kohustustest,
mis olid määravaks tema elus. Ta ei näi hindavat Anna silmapaistvust ning erinevust
teistest naistest. Ta hindas naist ainult emana ning abikaasana. Karenini suhtumine
pojasse oli külm ja ametlik. Ta soovis kasvatada kohusetundliku mehe nagu ta ise
arvas end olevat. Anna põlgas Karenini täpset liigitust inimeste suhtes kas sobivateks
või mittesobivateks ning tema kuulekust tööle. Kui Anna lahkus, ei hüljanud ta mitte
annaabi.ee 
