Gustav Suitsu luule
ning järgmisel hetkel magataksegi magusalt voodis ning nähakse ilusat und.
,,Mis sääl vastu paistvad ööst?
Need on kodu metsasalud,
Metsa taga tutvad talud,
Magus uni päeva tööst."
Hetkel, mil kõik tundub hea,juhtub miski ootamatu. Äratab neid üles kellegi nutt ning
mitmekordne hädakaja. Luuletus on külm, pime ning mitte just paljulubav tuleviku suhtes.
Tulevik näib hall.
4. Suve luuletus: ,,Ootamatused"
Kui hakata lugema seda luuletust, siis tundub see armastuseluuletus täis rõõmu olevat. Kuid
luuletus lõpeb püandiga noori tabab nool, mis neile viimase
kallistuse kingivad.
,,Sääl äkki nool, ei tea kust, tabas meest
ja teine neidu: lõkendasid ihad
meil uuteks kallistusteks ootmatult."
See tundub küll kohati romantiline, kuid tegelikult on autori meeled minemas juba sügisesse,
mil kõik on tume. Gustav Suitsu suve luuletused räägivadki armastusest, mis suubuvad
masendusse (sügisesse).