"armasten" - 1 õppematerjal

Eesti murded I konspekt

Sõnamoodustus  a-, ä-tüvelistest 2-silbilistst verbidest tuletatud k-liitelised deverbaalid, nt annak ‘väike and’;  ve-sufiksilised omadussõnad mõnede eta-adj (vale) vastetena, nt liBeve ‘libe’; Mulgi murdeala sisemine liigendus Sisemiste erijoonte alusel Läänerühm  Halliste, Karksi, Paistu murrak.  Rohkelt läänemurde naabermurrakutega ühiseid jooni.  Vokaalide reduktsioonid ja kaod rõhututes silpides, nt armasten ‘armastanud’;  anDa ja tunDa II vältes;  NA näi ‘nägi’ ja tei ‘tegi’ kõrval vormid näGis ja teGis;  möönev kv ka keeldkõnes, nt ärDen anDa ‘sa ei oleks pidanud andma’;  deminutiivsufiksiga soovkõne vormid, nt annakkest ‘palun anna’; Idarühm  Helme, Tarvastu murrak.  Sarnasused Võrtsjärve idakalda Tarti mirde läänerühma murrakutega;  armastanu, kirjuttenu vrd armasten, kirjutten;