Giuseppe Verdi
vabadusideega, ent seejuures poliitilise teravuseta teost, mille osalt ajaloolises, osalt vaba
käsitlusega faabulas jääb kajastatava epohhi atmosfäär küllaltki veenvalt kõlama. Aragoonia
trooni pretendendi, rüütliseisusest don Manrice kokkupõrge krahv di Luna ja katoliku kirikuga
seostub vaba isiksuse ning keskaja julmade seaduste vahelise konfliktiga. Keerukat
armuintriigi iseloomustab segaste ja fantastiliste sündmuste ahelik. Teades, et tsensor don
Manrice armastaua Leonore häbitust teost nunnatõotuse murdmisest segadusse satub,
otsustas Verdi ooperi lüürilist liini lihtsustada. Mitmed stseenid jäeti välja ning pearõhk asetati
mustlasnaise Azucena kättemaksuteemale, mis heliloojat sedavõrd haaras, et ta ooperile
Azucena nime anda kavatses. Ehkki Cainmarano tegevustiku reaks efektseiks, jõulistest
kokkupõrgetest vürtsitatud stseenideks jagas, muudavad ülekobrutavad tundepalangud ja
annaabi.ee 
