Uurimistöö alused
komponent,aga just neist kujunes kohaliku omapära alus ja peamine erisus võrreldes Saksa
emamaaga, mille maastik ja ruumiline pärand oli siiski Baltikumiga küllaltki sarnane. (On
teada, et isegi pärast 1919. ja 1939. aasta ümberasumist Saksamaale meenutas
baltisakslastele Heimat'it tihtipeale siinne talupojakultuur ja eesti keel. Vt: U. Plath,Heimat:
Rethinking Baltic German Spaces, lk 78.)
Nendes kunstiliselt n-ö vähemväärtuslikes töödes põimitakse sageli osavalt asja-
armastajalikkust äärmise detailitruuduse ja läbitöötatusega. Dokumenteerimist ei või siiski
pidada esmaseks, valgustusliku algega faasiks, ning romantilise pilgu lisamist n-ö arengu
märgiks üks ei andnud teisele järge üle, vaid vajadus objektide tehnilist seisukorda täpselt
jäädvustada kasvas koos muinsusteadlikkuse tõusuga ning on sellisena tänini säilitanud
oma aktuaalsuse. Dokumenteeriv ja romantiseeriv taotlus esinesid tegelikult peaaegu alati
korraga