Vana-Kreeka skeptitsism
318- 243 eKr), kes võttis kursi
skeptitsismile, kui ta sai Platoni Akadeemia kuuendaks juhiks. Arkesilaos oli suur Pyrrhoni
skeptitsismi toetaja ja ta arendas seda võrdlemisi radikaalselt edasi, kaheldes ka kahtlemise
enda õigsuses.
Tõenäosust pidas Arkesilaos tegeliku elu jaoks piisavaks tõekriteeriumiks ning seda väidet
arendas süstemaatiliselt edasi peamiselt Karneades, kelle ajal saavutab akadeemiline skepsis
oma kõrgpunkti.
Karneadesele on omased samad dialektilised vaated mis Arkesilaoselgi, kuid erinevalt
Arkesilaosest üldistas Karneades oma skeptilised rünnakud eetikale ja epistemoloogiale.
Karneades oli ka küllaltki andeka kriitik. Seda väljendab kas või tema osalemine debattidel.
Oma debattidel lähtub ta küsimusest, kas ning millises ulatuses üldse teadmine kui niisugune
võimalik on. Iga teadmine on ebakindel, seda nii oma eelduste kui ka järelduste poolest. Ainus
mõeldav järeldus sellest on, et igale teadmisele võib omistada üksnes ettevaatlikult teatud
annaabi.ee 
