kreeklaste omavaheline lahing. Spartalaste liitlased säilitasid külll võitlusvõime, kuid pidid langenute matmiseks vaherahu paluma ning Kesk-Kreekast lahkuma. sellel lahingul oli suur psühholoogiline tähendus: spartiaatide võitmatuks peetud faalanksi lüüasaamine suures lahingus lõpetas senise aukartuse nende sõjajõu vastu. Teisalt tõstis see oluliselt Teeba autoriteeti, pannes aluse viimase lühiajalisele hegemooniale. Arkaadialased kukutasid paljudes linnades spartameelsed oligarhiad ja kutsusid teebalasi endale appi. 371/370 a. eKrt talvel tungis Teeba vägi Epameinodase juhtimisel Peloponneseosesse, laastas Lakooniat ja siirdus siis Messeeniasse, vabastades selle Sparta sajanditepikkuse võimu alt. Messeenlased rajasid oma riigi. ateena mereliit II: 377/378 taastasid ateenlased mereliidu. See nn ateena mereliit II oli kavandatud rangelt vabatahtliku ja kaitseotstarbelisena
Ta tegi lihtsalt tiiru ümber Sparta. TA läks ka Messeeniasse ja vabastas nad. Messeenia vabastamine oli ränk löök Spartale, kuna seal oli põhiosa spartalaste heliootidest. See nõrgendas Sparta riigi majandusliku alust. Tehti Messeenia riik, mida varem ealses polnud olnud. Arkaadialased tegid ka riigi. Selle kõige tulemus Sparta- Peloponnnose riik, mis oli 200 aastat olnud, lagunes. Sparta hegemoonia langes. See tõi kaasa lühiajalise Teeba hegemoonia, kus põhitegelane oli Epameinondas. Nad ei suutnud oma hegemooniat hoida, kuna nende liitlased olid ühted seni, kuni sai Sparta vastu olla. Siis läksid kohe tülli. Ateenlaste suhtumine- nad olid umbusklikus liidus ja neile ei meeldinud ,et Teeba oli nii tugev. Ateenlased liitusid vastukaaluks Sparta vastu
annaabi.ee 
