Kirjandus keskajast
hukkamisega. Graal võib olla ka täiuse ja õnne sümbol.
Tristan ja Isolde
Muistsed keldi müüdid olid aluseks paljudele romaanidele Tristanist ja Isoldest. See
lugu on keskaja kõige lüürilisem. Loos kujutatakse armastust kui ürgloodust.
Kuningapoeg Tristan jääb orvuks ning elab oma onu, vana kuninga Marci õukonnas.
Marc armastab oma vennapoega väga, eriti sellepärast, et Tristan tappis kahevõitluses
tema vaenlase Morholti. Kui Tristan esmakordselt Iirimaale arjudeta ja purjedeta
laevaga satub, päästavad haavatud Tristani Morholti õde ja Isolde ema, kes ei tea, et ta
on Morholti tapja. Tristan ravitakse terveks. Marci õukondlased kadestavad Tristanit,
sest nad kardavad, et just temast saab järgmine troonipärija. Õukondlased nõuavad, et
Marc abielluks kellegagi, kes kingiks talle järglase, aga Marc on nõus abielluma vaid
selle naisega, kelle kuldse juuksekarva pääsuke lossi tõi. Ta saadab Tristani
juuksekarva omanikku otsima