Hereetilised õpetused ning nende mõju kristluse arengule antiik- ja varakeskajal
,,/meie usume/ ka Pühasse Vaimusse".48
Püha Vaimu isikulisuse probleem kerkis üles peale Aleksandria sinodit 362 a. ,,Just siin
on kreeka filosoofia mõttesaavutust kristlikus kirikus rakendatud suuremal määral kui
kunagi varem".49
Eelpool mainitud Athanasios, kes peale võitlemise arianismiga, oli ka üks esimesi, kes
hakkas tõsist tähelepanu pöörama ka Püha Vaimu isikule. Vastuseisuks ühele vähetuntud
Egiptuse rühmitusele nimega Tropici, kes olid nikaialikud Poja suhtes ja ariuslikud Püha
Vaimu suhtes, kinnitab Athanasios, et ,,Püha Vaim on jumalik; ta ei ole Jumala poeg,
vaid ,,lähtub isast" (Jh 15, 26)50".51
Üldiselt esines nii mitmeidki hereesiaid, mille õpetused said alguse erinevatest
tõlgendustest. Nii näiteks sai alguse Athanasiose mingist väitest alguse liikumine
43
Armstrong 2007, lk. 122
44
Saard 2005, lk. 33
45
Saard 2005, lk. 33
46
Armstrong 2007, lk. 125
47
ADAM Alfred. Dogmadelugu. Tartu Ülikooli Usuteaduskond, 1995, lk. 96-97
48