BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)
ämblikud oma esimest võrguniiti, mis õhuvooluga kaugele kandub.
38. Ämblikulaadsete mitmekesisus
Hiidämblik on kuni 2,5 cm pikkune ämblik, kes ei koo võrku ja elab kaldataimestikus. Ta
püüab saaki jälitades või luurates. Neil on selle jaoks terav nägemine (25 cm kaugusele
näevad). Hiidämblikke leidub ka eestis. Krabiämblikud sarnanevad välimuselt krabiga. Nad
on kollakat või punakat värvi ja nad püüavad õiel putukaid. Võrku nad ei koo, nad aritsevad
saaki. Maailma suurimad ämblikud, linnutapikud, elavad vihmametsades ja võivad kasvada
kuni 10 cm pikaks. Linnutapikud ei koo võrku, nad söövad tigusi, väikseid sisalikke, hiiri ja
eriti linnupoegi. Enamus linnutapikutest ei ole inimestele ohtlikud kuid osade liikide mürk on
isegi tappev. Nad kaitsevad ennast tagajalgadega tagakehalt karvu hõõrudes, mis nt inimese
nahale sattudes tekitab valu ja ärritust. Vesiämblikud elavad vee all õhumulli sees, mida nad
annaabi.ee 
