Nendel töötavad operatsiooni süsteemidel on hajussüsteemi omadus Hajussüsteem omab/ei oma: Mitut protsessorit ja erinevatt tüüpi puudub ühine siin puudub ühine süsteemne kell Kasutamiseks mitu põhjust Ressursside jagamine arvutuste kiirendamine turvalisus kommunikatsioon Eesajaloost Täitsa esimene oli muidugi 10 sõrme Abakus leiutati 3. sajandil -e.m.a. 1617 leiutas lord Lapier arvutuslükati 1632 Scickard leiutas aritmomeetri 1728 leiutati kangasteljed 1880 Perfokaart , selle võttis kasutusele Hollerith millega sai rahvaloendusel hästi hakkama 1824-1871 analüütiline masin. Selle ehitas rikas piroloog 1941 leiutas Zuse ,,Z3"e Arvuti ajalugu 1969 Loodi operatsioonisüsteem unix 1972 esimene 8-bitiline mikroprotsessor 1976 Ühe kaardiline Apple 1 sünd 1980 seagate esimene kõvaketas 1986 esimene 32bitise mikroprotsessori kasutusele võtt arvutis Operatsioonisüsteemi komponendid *Protsessihaldus
Esimesed masinad loodi selleks, et nad asendaksid inimest füüsilise töö tegemisel. Idee peale, et masinat võiks ka rakendada vaimse töö kergendamiseks, tuli esimesena arvatavasti Leonardo da Vinci. 1967. aastal leiti ühest tema avaldamata käsikirjast hammasratastega liitmismasina eskiis. Selle eskiisi järgi valmistatud masin oli täiesti töökõlblik. Esimese laiemalt tuntuks saanud mehhaanilise liitmismasina tegi 1642. aastal prantsuse teadlane Blaise Pascal. Esimese aritmomeetri, millega sai teostada juba nelja aritmeetilist tehet, leiutas 1670. aastate algul saksa teadlane Gottfried Wilhelm Leibniz. Selle tehnikasuuna järglaseks on tänapäeval elektrooniline kalkulaator. Oluline on siinjuures tähele panna, et tegemist on üksikute tehete automatiseerimisega ja seda laadi arvutamise masin nõuab inimese otsest juhtimist. Täiesti automaatselt töötava arvuti idee kuulub inglise matemaatikule Charles Babbage'ile, kes avaldas selle projekti aastal 1834
tegemisel. Idee peale, et masinat võiks ka rakendada vaimse töö kergendamiseks, tuli esimesena arvatavasti Leonardo da Vinci. 1967. aastal 10 / 115 leiti ühest tema avaldamata käsikirjast hammasratastega liitmismasina eskiis. Selle eskiisi järgi valmistatud masin oli täiesti töökõlblik. Esimese laiemalt tuntuks saanud mehhaanilise liitmismasina tegi 1642. aastal prantsuse teadlane Blaise Pascal. Esimese aritmomeetri, millega sai teostada juba nelja aritmeetilist tehet, leiutas 1670. aastate algul saksa teadlane Gottfried Wilhelm Leibniz. Selle tehnikasuuna järglaseks on tänapäeval elektrooniline kalkulaator. Oluline on siinjuures tähele panna, et tegemist on üksikute tehete automatiseerimisega ja seda laadi arvutamise masin nõuab inimese otsest juhtimist. Täiesti automaatselt töötava arvuti idee kuulub inglise matemaatikule Charles Babbage'ile, kes avaldas selle projekti aastal 1834
annaabi.ee 
