Keskharidus.
Viieklassilise keskkooli kõrvale loodigi mitmel pool veel kolmeklassiline keskkool.
Mõlemast keskkooli tüübist võis eksamite alusel pääseda gümnaasiumisse, mis
omakorda jagunes reaal- ja humanitaarharuks.
1934.a. viidi keskkoolides sisse üleminekueksamite uus kord: 2.kl. õpilased
õiendasid eksami ühes, 3. ja 4. klassi õpilased kahes ja 5.kl. õpilased neljas aines.
1937.a. hakati korraldama ka sisseastumise eksameid: progümnaasiumi 1.klassi võeti
vastu emakeele- ja aritmeetikaeksami alusel, reaalkooli 1.klassi (7.õppeaasta)
astumisel tuli sooritada eksam emakeeles, matemaatikas ja loodusteaduses.
Gümnaasiumi astuda soovijail tuli teha emakeelne kirjand, kirjutada töö matemaatikas
ja õiendada test keskkooli ainete ulatuses. Progümnaasiumi võis astuda 14 aastatena,
reaalkoolis 16 ja gümnaasiumi 19. Vanemaid õpilasi võeti vastu haridusministeeriumi
loaga. Õppimine oli tasuline.
1936.a. keskkolides oli esimene võõrkeel inglise keel.
1937.a