Öeldi: muusika ülendab inimese vaimu nagu gümnastika keha. Pythagoras (~570-496/97) rajas helide matemaatilise ja füüsikalise õpetuse. Tema arvates alluvad muusikahelid ja kosmos samadele arvsuhetele ning muusika peegeldab seeläbi kogu maailmakorraldust. Platon (427-347) jätkas Pythagorase õpetust ning kaitses muusikas ranget korda. Aristoteles (384-322) eristas kombelist ja meelelist muusikat ning omistas viimasele suurt tähendust. Ühe tähtsaima vanakreeka muusikaõpetlase Aristoxenose (354 - ~300) jaoks oli kõrgeimaks otsustajaks muusikas kõrv, mitte mõistus. Rooma impeeriumi muusika lähtus vanakreeka muusikapärandist.
Öeldi: muusika ülendab inimese vaimu nagu gümnastika keha. Pythagoras (~570-496/97) rajas helide matemaatilise ja füüsikalise õpetuse. Tema arvates alluvad muusikahelid ja kosmos samadele arvsuhetele ning muusika peegeldab seeläbi kogu maailmakorraldust. Platon (427-347) jätkas Pythagorase õpetust ning kaitses muusikas ranget korda. Aristoteles (384-322) eristas kombelist ja meelelist muusikat ning omistas viimasele suurt tähendust. Ühe tähtsaima vanakreeka muusikaõpetlase Aristoxenose (354 - ~300) jaoks oli kõrgeimaks otsustajaks muusikas kõrv, mitte mõistus. Rooma impeeriumi muusika lähtus vanakreeka muusikapärandist