ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA II: Õigusnormid
Need on: avalike
huvide üle otsustav instants, riigiametnikud ja õigusemõistmine.
Locki arusaam õiguse „valitsemisest“ kujutab endast riiki, kus kehtib seaduse ülimuslikkus ja
kus tunnustatakse inimese loomuõigusi ja vabadusi. Võim on legislatiivne, eksekutiivne
(sinna hulka kuulus ka kohtuvõim) ja föderatiivne (välis täitev võim) ning need võimud
peavad olema lahus. Lock toetud rahva suveräänsuse ja ühiskondliku lepingu ideele, esitas
seaduslikkuse doktriini.
Nii Aristotelesil kui ka Lockil on võimude struktuuri aluseks ülesannete jagunemine võimude
vahel.
Montesquieu esitab võimude lahususe kujul: seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim. Tema
jõudis veendumusele, et võimude lahusus ei ole lihtne ülesannete jaotus eri võimude vahel,
vaid teenib peale selle ka kodaniku vabaduse ideed. Tema leidis, et pelgalt riigivorm ei
garanteeri kodaniku vabadust.
Esimene koht, kus on kirjas otsene viide võimude lahususele on Prantsuse revolutsiooni
annaabi.ee 
