Kreeka poliitiline ajalugu
Eeposte põhjal arvatakse, et tumeda ajajärgu ja 8. sajandi
väikeseid kogukondi, mis polnud veel jõudnud riikliku korralduseni, juhtisid enamasti
piiratud võimuga kuningad (basileused), kes pidid arvestama ülikute nõukogu ja
vähemal määral ka vabade kogukonnaliikmete koosoleku arvamusega. Järgneval 7.
sajandil oli sedalaadi kuningavõim linnriikideks arenevates Kreeka kogukondades
kadunud. Selle asemel valitses linnriike enamasti kollektiivne aristokraatia. Mil moel
kuningavõim aristoktaatiaga asendus ja kuivõrd eeposte pilt muistsest kuningavõimust
üldse ajaloolisele tegelikkusele vastab pole üheselt selge.
Homerose ja Hesiodose eeposed esitavad ka varaseima tervikpildi kreeka religioonist.
Meile ilmneb ülimalt inimlik panteon eesotsas pilvikeerutava piksejumala Zeusiga, kelle
koda Olympose mäel on enamuse jumalate meelispaik. Homerosel on jumalate käitumise
motiivid sageli inimestele raskesti mõistetavad ja taevased ei lähtu alati üldisest heaolust