Vana-Rooma kultuur, ühiskond, sõjad, elukorraldus.
See traditsioon oli
pärit esivanematelt etruskidelt. Senatisse (ladina keelne sõna senaatus ehk vanemees/rauk)
kuulusid sugukondade vanemad. Algul oli 100 liiget ja hiljem 300. Kõik komiitside otsused
pidid saama senati heakskiidu. Senati liikmeid kutsuti veel isadeks ehk ladina keeles patres.
Rooma vabariik( 510-30 eKr)
Muutused valitsemiskorralduses
Rooma vabariigi algust peetakse aastat 510 eKr. Kui patriitsid kehtestasid aristokraatiliku
vabariigi. Kuninga poliitiline ja sõjalinevõim jagati kahe konsuli vahel ära. Roomas oli
orjanduslik demokraatia.
Kõrgeim võim kuulus rahvakoosolekutele ehk komiitsile ehk rahvale. Rahvakoosolekuid oli
kolme liiki ja neid korraldati erinevatest põhimiõtetest lähtuvalt.
· Kuriaatsed komiitsid (tähtis oli päritolu)
· Tsenturiaased komiitsid (tähtis oli varandus)
· Tribuutsed komiitsid (tähtis oli seisus)
Koosolekuid peeti tavalisel linnast väljas Marsi väljakul
annaabi.ee 
