Kreeka poliitiline ajalugu
Bessosesse suhtus Aleksander aga kui
usurpaatorisse, kes väärib karmi karistust seadusliku kuninga mõrvamise eest. Ühtlasi
hakkas Aleksander järkjärgult omaks võtma pärsia kombeid ja edutama tema poole üle
tulnud Aasia ülikuid, andmata neile siiski väejuhi kohustusi. Lihtsõduritena oli ta
sunnitud kasutama ka kohalikke sõjamehi. Need makedoonia ja kreeka tavadest hälbivad
muutused Aleksandri tekitasid paratamatult vastumeelsust armee juhtkonna
moodustavates Makedoonia aristokraatides. Esimene kindel märk sellest oli Aleksandri
vastu suunatud vandenõu, mis tuli ilmsiks 330. a. Kahtlusalusena hukati ka Parmenioni
poeg, kes vandenõust kuulnuna polnud sellest teada andnud. Peagi lasi Aleksander tappa
ka Parmenioni.
Sõjakäik jätkus edenemisega Iraani kiltmaal ja tänapäeva Afganistanis ning 329. a.
sissetungiga Kesk-Aasiasse (Baktriasse ja Sogdianasse). Kuigi piirkonna kaitset juhtinud
annaabi.ee 
