RRENESSANSS
hugenottide sõjad. Esialgu saavutasid hugenotid edu. Neil lubati riigis
jumalateenistusi pidada, said õiguse astuda riigiametitesse ning neile kinnistati 4
kindluslinna. Protestantide elu oli vastumeelt katoliiklastele, keda toetas ka kuninga
õukond. Ööl vastu 23.aug 1572, pärtliööl puhkesid Pariisis verised tapatalgud : kõik
kättesaadud protestandid hukati. Kuningas Henri III osutus nõrgaks valitsejaks.
Hugenottide eesotsas Navarra Henri, katoliiklaste juht aristokraad Henri Guise.
Võtjana väljus Navarra Henri, kes kuulutati Henri IV nime all uueks kuningaks.
1593.a astute uuesti katoliku usku ja nii hakati kuningat tunnustama. 1598.a andis
kuningas Nantes'I edikti, millega katoliku usk kuulutati valitsevaks usuks
Prantsusmaal. Protestantidel ja Hugenottidel lubati samuti tegutseda.
Usuvaenuste kulminatsiooniks Kolmekümneaastane sõda(1618-1648), tandriks
kujunes Saksamaa. Katoliiklaste edu tõttu asusid protestante toetama Taani ning
Rootsi
annaabi.ee 
