SLÄNG
Eestirootsi laenudele on
avaldanud suur mõju kalapüügis, meresõidus ja rahvausundis. (Huno Rätsep 2002:70-75)
Siis hakkavad pidevad kokkupuuted slaavlastega, kelle abil tekkivad vene laenud,
dateeritakse XIII ja XIV sajandit . Neid on esitatud eesti kirjakeeles 315-362 ehk 5,69
-6,54% kogu tüvevarast. Vene laenud on kapsas, kirka, kolhoos, kopikas, majakas,
munder, porgand, präänik, rubla, tatar, tubli, vurle, puravik, sputnik jt. Nagu Aristelgi, nii
esineb ka Rätsepa sõnul, et vene laenud on jõudnud keelde mitmete allikate kaudu.
Esialgu on vene laenud tekkinud Ida-Eesti naabruse tõttu lähedaste olevate venelaste
kaudu, siis käsitöölised ja kaupmehed hakkasid tulema linna. (Rätsep 2002: 73, Ariste
1981: 83-89)
Saksa laenud on laenud, mis põlvnevad ülemsaksa keelest. Need laenud hakkasid
keelde kerkima XVI sajandi teisest poolest kuni alamsaksa oli täeilikult välja jäetud. Saksa
laentüvesid on 486-520, s
annaabi.ee 
