Raha on teoses ,,Isa Goriot" üheks läbivaimaks liiniks. Kogu teose probleemistik on selle peale üles ehitatud. Läbi erinevate rahaliste väärtuste ( kaks pudelit sampanjat-12 franki; Victoraine sai 600 franki aastas oma isalt) muutub raha inimeste kõrval tegelaseks ning kõneleb lugejatega. Igal teose tegelasel on omad väärtused ning pea kõigi tegelaste elus omab raha kõrget positsiooni. Kõigil raamatutegelastel on raha suhtes omad ootused ja lootused. Rastignac loodab rahaga jõuda arisokraatia tippu. ,,Et rikkuseni jõuda, otsustas Rastignac rajada kaks paralleelset jooksukraavi, toetuda teadusele ning armastusele, saada ühtaegu õpetatud meheks ja salongilõviks." Kirjanik ise peab Rastignaci käitumist lapsikuks ning teab, et need kaks teed ei puutu iialgi kokku. Raha oli tema elus väga tähtis ning ta oli valmis kõike tegema, et rikkaks saada. Isegi oma vaeselt perekonnalt raha küsimine ei olnud tema jaoks probleem. ,,Kallis ema, müü ära mõned oma vanaaegsed ehted, ostan
Juba varajases nooruses osaleti mõne pereliikme või sugulase kõrval ohvitserina väeteenistuses. Kõnekunsti õppinu aga oli kohtus süüdistaja või kaitsja. Cicero Rooma aristokraatia seast võrsus arvukalt suurepäraseid oraatoreid. Tõeline suurkuju oli Cicero, kes lisaks kõnekunstile mõjutas tugevalt ka ladina keelt ja roomlaste poliitika ning moraalialaseid seisukohti. Ta pärines jõukast perest ja Rooma arisokraatia suhtus temasse esialgu põlgavalt. Poliitilise edu võlgnes Cicero suurepärastele kohtukõnedele, mis paljastas mõne riigimehe ülekohtust ja seadusevastast käitumist. Ta tapeti peale Caesari tapmist 43.aastal poliitiliste arveteõiendamise käigus. Cicero oli ületamatu oma meisterlikus keelekasutuses ja stiilitunnetuses. Ta eristas kolme kõnestiili: nn madalat stiili seisukohtade loogiliseks põhjenduseks, keskmist stiili kuulajatele