sajandi esimesel poolel. Sõjategevuses hakkati suurtükke kasutama 16. sajandil. Tulirelv koosneb relva rauast(sile- või vintraudne), lukustus- ja löökmehhanismist, sihikust või sihtimisseadmetest, käsirelvadel kabast, suurtükidel alusest ehk lafetist ning sinna juurde kuuluvast laskemoonast. Tulirelvad jahunevad eri kaliibriga käsitulirelvadeks ehk laskurrelvadeks ja suurtükkideks. Tulirelvade loend A AK 4 – AK-47 – AK-74 – Amos – Arisaka M1905 – A. T. B Bergmann MP18 – Blaser R93 – Browning FN C Colt-Browning M1895 D D-20 F FH-70 – FN MAG G Galil – Gewehr 41 H H61-37 – Heckler & Koch G3 – Heckler & Koch USP K Kar 98k L LeFH 18 – LeIG 18 – Lewis M M16A1 – M198 – M2 Browning – M4 – Madsen – Mauser Hsc – Maxim M1910 – MG3 – MG34 – MG42 – Mossin-Nagant – MP 34 – MP 40 – MP3008 „Volks MP“. N Negev P P08 – Pattern 1914 Enfield – PPS-43 – Prelaz-Burnandi vintpüss S
Eesti sõjavägi, mis oli küll väga noor ja nõrk oli siiski Eesti sõjavägi. Eesti oli 10 kuuga kogunud peaaegu 2000 meest. See oli nii noore vabariigi kohta küllaltki tugev, siiski koosnes Eesti sõjavägi vaid jalaväest, mis oli varustatud vananenud, vähese ja aegunud varustusega, rääkimatta mundritest mis puudusid. Kasutusel olid peamiselt 7,62 mm (nn kolmeliinine) Vene vintpüss M1891 ja veidi vähem levinud ja väga halva kaliteediga 6,5 mm (7,70 mm) Jaapani vintpüss M1905 (Arisaka, Meiji 38). Sõja algus: Eesti vabadussõda algas 28. dal novembril 1918. aastal punaarmee pealetungiga Narva all. Esimene lahing aga toimus juba 22. novembril, kuid see toimus punaarmee: 46.nda ja 47.nda kütirgemendi,viljandi 2. kommunistliku kütirügemendi I pataljoni ja Saksa väeüksuste , Eesti väeüksused selles lahingus ei osalenud, sest nad tulid hiljem. Punaarmee löödi edukalt tagasi. Järgmine päev anti Saksa väeüksustele käsk valmistuda kiireks lahkumiseks
Kaitseliidul oli ka oma suurtüki-, ratsa- ja tagalaüksused. Kaitseliitu kuulusid ka erinevad mereväe üksused. Kaitseliitu võisid kuuluda kõik mehed, alates 17.eluaastast, vanuse ülemmäär ei olnud piiratud. Kohustuslik õppustest osavõtt, oli 10-12 päeva aastas. Varustuse koha pealt oli seis üpris nukker, nimelt oli riigi poolt võimaldatud ainult relvastus, milleks olid peamiselt Vabadussõjast üle jäänud Jaapani vintpüssid Arisaka. Vormiriietus tuli kaitseliitlastel, aga ise muretseda, aga see kestis ainult 1.aprillini 1935, kui kehtestati vabariigi valitsuse poolt ühtne vormiriietus.1934.aastal võeti veel vastu ka Kaitseliidu kodukord, mille eesmärk oli koguda kõik juhendid ja määrused üheks dokumendiks. (M.Laanemets, R.Viljat, 2008, 8) 1934.aasta 12.märtsil kutsus riigivanem Konstantin Päts taas sõjavägede ülemjuhataja 6 ametisse Johan Laidoneri
annaabi.ee 
