germaanlastest olid ariaanlased (4.-7.saj levinud kristlik usuvool, mis eitas Jeesuse Kristuse täielikku jumalikkust; usuvool sai nime 3.-4.saj Aleksandrias elanud teoloogi Areiose (lad k Arius) nimest). 495.a võttis Chlodovech koos kaaskonnaga katoliku kirikult vastu ristiusu ning lasi seejärel ristida kogu oma rahva. Selle sammuga kindlustati Rooma vaimulikkonna ja aristokraatia poolehoid, kes nägid frankides liitlasi ariaanlust pooldavate teiste germaani hõimude vastu. Alates 6.sajandist hakkas kuningavõim Frangi riigis nõrgenema. Riigis puhkesid arvukad ning verised vennatapusõjad, mille põhjuseks oli traditsioon jagada riik pärast kuninga surma poegade vahel ära. Aeg-ajalt kujunesid riigis üksteisest suhteliselt sõltumatud piirkonnad ning võim hakkas üha rohkem koonduma kuninga kojaülematele majordoomustele. 8
vallutasid need alad. Keskaja lõpuks pakutakse erinevaid daatumeid: 1453. a. - Konstantinoopoli vallutamine/1492. a. - Ameerika avastamine Kolumbuse poolt/ 1517. a. - usupuhastus. 5.saj. Lõpul tungisid frangid Clodovechi juhtimisel Galliasse ja tõrjusid läänegoodid Hispaaniasse. Nad võtsid üle risitusu ja ühinesid katoliku kirikuga. Roomlased nägid neis liitlasti germaanlaste vastu, kes pooldasid ariaanlust. 6-7. saj. Kuningavõim nõrgenes ja peale kuninga surma pidid pojad riigi omavahel ära jaotama, see ebaõnnestus ja toimusid vennatapusõjad. Aja jooksul kujunesid välja suured iseseisvad piiskonnad, kus valitsesid kuninga kojaülemad majordoomused. 560. aastatel vallutasid Itaalia langobardid, kes võtsid üle ristiusu ariaanlikul kujul, kuid olid muus osas Roomast vähe mõjutatud. Suhted Rooma põlise elanikkonnaga muutusid vaenulikeks ja abi oodati paavstilt
annaabi.ee 
