mänginud. Nimelt 2. sajandil e.Kr kujunes Roomas välja Basiilika. See oli avar piklik hoonetüüp, mille sambaread kolmeks või viieks lööviks jaotasid. Keskmine lööv oli sealjuures teistest laiem ja ka kõrgem, aknad paiknesid seinte ülaosas, külglöövide katuste kohal. Sel ajal kasutati hilisemat sakraalhoone tüüpi eelkõige kohtu- ja ärihoonena. Vabariigi lõpuajastust või keisririigi esimestest aastatest pärineb ka esimene teadaolev arhitektuuritraktaat, mille kirjutas rooma arhitekt ja insenär Vitruvius 1. sajandil e.Kr. See oli esimene omalaadne arhitektuuri- ja insenäriteadmiste entsüklopeedia, mida kasutati laialdaselt veel renessansi ja klassitsismi perioodil. Selles traktaadis soovitab Vitruvius võtta rooma arhitektidel paremaid eeskujusid ja võitles mõõduka eklektitsismi programmi eest. Arhitektuur koosnes tema arust konstruktsioonist ja proportsioonidest. Arhitektuuri
on mänginud. Nimelt 2. sajandil e.Kr kujunes Roomas välja Basiilika. See oli avar piklik hoonetüüp, mille sambaread kolmeks või viieks lööviks jaotasid. Keskmine lööv oli sealjuures teistest laiem ja ka kõrgem, aknad paiknesid seinte ülaosas, külglöövide katuste kohal. Sel ajal kasutati hilisemat sakraalhoone tüüpi eelkõige kohtu- ja ärihoonena. Vabariigi lõpuajastust või keisririigi esimestest aastatest pärineb ka esimene teadaolev arhitektuuritraktaat, mille kirjutas rooma arhitekt ja insenär Vitruvius 1. sajandil e.Kr. See oli esimene omalaadne arhitektuuri- ja insenäriteadmiste entsüklopeedia, mida kasutati laialdaselt veel renessansi ja klassitsismi perioodil. Selles traktaadis soovitab Vitruvius võtta rooma arhitektidel paremaid eeskujusid ja võitles mõõduka eklektitsismi programmi eest. Arhitektuur koosnes tema arust konstruktsioonist ja proportsioonidest. Arhitektuuri esteetilist printsiipi nägi ta eelkõige
annaabi.ee 
