Saksa renesanss
Alates 16 saj. omavad saksa kunsti arengus otsustavat tähtsust sisserännanud madalmaade
meistrid: Cornelius Floris, Alexander Colin, kes võtab osa Heidelbergi lossi kaunistamisest ja
lõpetab Maximiliani haua Innsbruckis, Adriaen de Vries, kes on loonud rea kaevusid, jt.
nende tööde stiil on enamasti täiesti maneristlik.
Dekoratiivplastika alal kujundavad sakslased siiski u. a. 1600 välja väga omapärase
hilisrenessansi ehk õigemini eel-barokkstiili, mis iseloomustab arhitektuuriraamide suurte
joonte piiramatu ja tihti maitsetu detailide kuhjamisega.
Saksamaa arhitektuurist üldiselt
Renessanss-arhitektuur puudutas Saksamaad väga vähe.Võrreldes Itaaliaga ja
Prantsusmaaga jäävad sakslaste saavutused arhitektuuri alal tugevasti tagaplaanile.
Iseseisvat, suurejoonelist monumentaalstiili sakslased renessansiajastul kujundada ei
suutnud. Linnaelamute ehitamisel jälgiti gooti traditsioone, seda näitavad majade kõrged