tarbekunstis valitsenud suund, mis matkib ajalooliste stiilide vorme (nt. neostiilid: neogootika, neorenessanss, neobarokk, neoromaanika). Hakkas kujunema1820.30. ndail Euroopas kunstialadel: sisekujunduses, pargi ja sakraalarhitektuuris. Neogootika ja neoromaanika stiilis projekteeriti kirikuid, nt. Oleviste kirik, Kaarli kirik jpm. Ka mõisad said sama stiili, nt. Sangaste, Alatskivi, Alu ja Vasalemma mõis. Hoonetüüpide diferentseerumine mitmekesistas arhitektuuripilti. See on näha nii puithoonete kui ka tööstus ja transpordihoonete arhitektuuris: Narva Kreenholmi hoonestus, Georgi vabrik ja jaamahooned. Historitsismi alaliigid Eklektitsismjäljendatud on ühe ehituse juures mitut varasemat stiili korraga. Tuudorstiiltuleneb inglise valitsejatest >Inglise valitsejate tuudorite valitsuse ajal jäljendav gootistiil. Kroonuhistoritsismriiklikud tööstushooned, sadamahooned,
Rakvere Gümnaasium (1935) Kotli tegeles lisaks oma tööle ka paljude hobidega kogu oma elu vältel nikerdas ta puidust erinevaid skulptuure ja maalis autoportreesid, neid kunstisuundasid sai ka näituse õpitubades proovida. Lisaks tegi ta ka ise palju mööblit, mida ka näitusel eksponeeriti. 1931. aastal abiellus ta Tallinna Kodumajanduskoolis õpetajana töötava Ilse Heimbergiga. Kooselust sündisid neil lapsed Malle, Viido-Peep, Tõnu, Jüri ja Anu. Kotli on ka Väike-Maarja arhitektuuripilti mõjutanud, ta on projekteerinud Väike-Maarja algkooli ja ka oma vanemate kodu Väike-Maarjas, kus vanemad sõjapaos olid. Kohusetundliku ja täpse mehena ei hoidnud Alar Kotli oma tervist ja lahkus küllaltki noorena 4.oktoobril 1963. Kotli on maetud Tallinna metsakalmistule. 2. NÄITUS „ALAR KOTLI – SÜMBOLITE ARHITEKT“ 2.1 Näituse ettevalmistustöö 2.1.1 Idee Idee näituse korraldamiseks tuli meie uurimistöö juhendajal Kadri Kopsol 2013. aasta kevadel,
annaabi.ee 
