.) * Aina suuremaks kasvas kaubandus eri linnade ja maade vahel, tekkis kaupmeeste kiht * Soodsad kohad linnade tekkeks (liiklusteede sõlmpunktid, laadaplatsid, kirikuelu keskused, soodsad sadamapaigad) 19. Millised privileegid olid keskaegsel linnal? Linnaelanik vaba, linnas omad seadused, kuningas oli mõne inimese senjöör (õp.158-159) 20. Hansa Liit õp.160 21. Linn kui hariduskeskus. Õp.180-181 22. Linn kui arhitektuurikeskus Suured uhked kirikud, linnas jõukad kaupmehed ja nende suured ja uhked lossid. 23. Linn kui kirjakultuuri keskus Õp.167 24. Tänapäeva ja keskaegse ülikooli sarnasused ja erinevused. TV. lk 42 Sarnasused- õppejõud on magistrid ja doktorid; õpilane on tudeng; ülikoolijuht on rektor; teaduskondade juhid on dekaanid; õppetöö vormid loeng ja dispuut. Erinevused: keskaja ül- ladina keeles; 4 teaduskonda; ülikoolides olid privileegid; õppisid mehed; õppeaeg
saj alguses lõuna, ida ja lääne suunas. See kõik oli range riikliku kontrolli all. Kui Castellamonte oli teinud Citta Nuova põhiplaani, nimetati ehitustööde kontrollimiseks ametisse komitee. Anti välja seadusi, millega määrati ära tänavajooned, paleede kõrgus ja mõõtmed. Selle peamiseks eesmärgiks oli ühtse esteetilise ilme saavutamine. Esimesed ühtlased tänavafrondid rajati 1620. aastal. Kui G. Guarini 1666. a sinna läks, sai Torinost Itaalia moodsaim ja tähtsaim arhitektuurikeskus. Guarini projekteerimispõhimõte oli, et pearõhk läheb kuplile. Tema tehtud kuplid andsis muidu täisnurksele Torino linnaruumile värskust. Alates Palazzo Carignanost muutus Guarini matemaatilis-fantastiline looming absoluutse monarhia ametlikuks esindusarhitektuuriks ja Torinost levis see üle kuningriigi. Pärast Guarini surma lõpetas arhitektuurielu seisaku Filippo Juvarra tulek 1714. aastal. Torinosse tulles oli ta eelkõige lavakujundajana tuntud
annaabi.ee 
