Enn vetemaa
Vetemaa ise
on muigamisi draamat defineerinud kui karakterite geomeetriat aegruumis. Süzeekäigud ja tegelassuhted on
läbi mõeldud ning pakuvad rohkelt üllatuslikke pöördeid ja paradokse, puänteeritud finaal laseb asju paista
uues valguses. Tegelassüsteem on hoolikalt kalkuleeritud, sarnasus ja erinevussuhted joonistuvad selgesti
välja. Dramaturgiat kõrvutab Vetemaa muusikateose kompositsiooniga: ... muusika ja dramaturgia on oma
sisemiselt struktuurilt, oma arhitektoonikalt üsna sarnased. See sarnasus väljendub nii ülesehituses,
kulminatsioonini jõudmises kui ka ajastamises ja ootamatutes pööretes. Tegelased on tihtilugu
ekstravagantsed, vaimukas dialoog pikitud päevakajaliste allusioonidega. Kuid kogu see ,,hästi tehtud
näidendi" efektne tulevärk on rakendatud üpris tõsiste probleemide avamiseks. Vetemaa valgustab loo
psühholoogilisi tagamaid tegelaste mentaliteeti ja seda kujundanud tegureid ning sotsiaalseid