Jürgen Rooste "Higgsi boson" ARVUSTUS
Hasso Krull: „Minu meelest on Jürgen Rooste “Sonetid” just sellelaadne
inspiratioonikeskne luule. Asi algab juba pealkirjast, mis ei viita üldse žanrile, vaid (nagu autor ise
on öelnud) Marie Underi samanimelisele luulekogule. Seega pole Rooste “sonett” mitte oma “vormi
tütar”, vaid see on pigem üks paljudest nimedest inspiratsiooni allikale: need tekstid on “sonetid”
üksnes metafoorselt, ainult intertekstuaalselt ja mitte arhitekstuaalselt. Kui Rooste oleks tõepoolest
jäljendanud muistset vormi, siis ei oleks niisugust ootamatut seost tekkinud ja äärmisel juhul oleks
ta võinud apelleerida Underi “mõjudele”: nüüd langeb aga mõjude küsimus üldse ära, ja valitsevaks
muutub inspiratsiooni hoogne voogamine, sisse- ja väljahingamise rütm, sõnade ja kujutluste
tõkestamatu vool.
annaabi.ee 
