Arhiivinduse kordamisküsimused ja vastused
materjalid; kinkimise, ostmise või muul teel (nt konfiskeerimine, sõjasaak) riigi omandisse
sattunud materjalid. Riiklik arhiivifond allus täitevvõimule (valitsusele), mitte parlamendile.
Arhiivi organisatsiooni kõrgeimaks juhtimisorganiks oli Arhiivide Peavalitsus. Kuni 1960.
aastateni oli arhiivindus NKVD - Siseministeeriumi valitsemisalas, siis läks Ministrite
Nõukogu otsealluvusse. Ka liiduvabariikides ja oblastites moodustati arhiivivalitsused.
Riiklikul arhiivifondil oli sisemine liigitus, millest sõltus arhiivide struktuur. Dokumendid
jaotati:
1) formatsioonide teooria kohaselt ajaloolisteks epohhideks
enne 1917. a revolutsiooni
pärast 1917. a revolutsiooni
* Erandiks isikufondid, mida ei kästud "epohhideks" jagada ja käsitleti tervikuna;
* ning kirikute-koguduste fondid (kirik oli igand ja selle arhivaalid, ka nt 1960. aastatest
1964, tuli anda 1917. a eelsete materjalide hulka).