JUURDEPÄÄSUPIIRANGUD ARHIVAALIDELE EUROOPAS JA VENEMAAL
sajandi ajaloo murrangusündmusi.
Seoses kommunistliku partei tegevuse keelustamisega 1991. aasta riigipöördekatse
läbikukkumise järel võeti riiklikku arhiivisüsteemi ka üle sinna senini mitte kuulunud
arhiivisüsteemid, milleks oli ka KGB arhiivid. Antud olukord tekitas arhiivisüsteemis suur
segadus, sest puudusid selged juhised, kuidas ikkagi käituda ja millele tugineda.
15. juuni 1992. aastal allkirjastas Vene Föderatsiooni valitsuse juures tegutsev Arhiivikomitee
esimees ajutise määruse, mis hakkas reguleerima juurdepääsu arhivaalidele ja nende kasutamist.
Dokumendi olulisemad põhimõtted olid järgmised (Kibal jt 2005):
· kehtestati 30aastane tähtaeg, mille möödudes salastatud materjalid pidid muutuma
avalikuks;
· fondimoodustajatel anti siiski õigus taotleda riiklikelt arhiividelt vajadusel tähtaegade
pikendamist;
· materjalide puhul, mis puudutasid riigikaitset, julgeolekut, riigi majanduslikke ja
annaabi.ee 
