Tallinna ajaloo ja linnaarhiivi kogude avalikkusele tutvustamine näituste, ekskursioonide, loengute ja muude ürituste kaudu, samuti massiteabevahendites; Tallinna Linnaarhiivis on üks vanimaid ja ka ilmselt üks Euroopa rikkalikemaid kirjalikke pärandeid. Tallinna Raearhiiv sisaldab endas dokumente pärgamente aastatest 1237-1889. See sisaldab nii raamatuid, kirju raele, kodanike raamatuid ja märkmeraamatuid. See on ainult üks osa Tallinna Linnaarhiivist. Veel on arhiivifonde, Mustpeade vennaskonnast.Ürikuid luteri kirikukogudustelt alates Niguliste kirikust ja lõpetades Oleviste kirikuga, seda juba alates aastast 1465. Sisaldab ka dokumente Tallinna kohtutelt, maksuametilt, linnavalitsuselt jne. Veel on märkimisväärseks koguks Linnaarhiivi fotokogum, kus on 4500 pilti sealhulgas haruldastest Tallinna vaadetest alates 19 sajandist. Arhivaalidega saab tutvuda nii otsingumootorite kaudu internetis, kui ka kohapeal uurimissaalis. Kaasa võtta või koopiaid
1939. aastast peale sõltus Tallinna Linnaarhiivi edasine käekäik muutustest üldises poliitilises olukorras. Aastail 1939 - 40 võeti Linnaarhiivi lühikese aja jooksul üle hulk 1939. aastal Umsiedlung´i käigus Eestist Saksamaale lahkunud perekondade ja tegevuse lõpetanud saksa institutsioonide dokumente. Nõukogude õhurünnaku tagajärjel 1944. aasta 9./10. märtsil hävis tules arhiivi hoone Rüütli tänaval ja sellega koos hulk uuemaid arhiivifonde. Arhiivi vanem osa, sh raearhiiv, oli varem evakueeritud ning jäi pommirünnakust puutumata. 1944. aasta juunis viidi suur osa Linnaarhiivi vanematest fondidest Saksa okupatsioonivõimude korraldusel Saksamaale. Ära viidi umbes 2/3 Tallinna Magistraadi arhiivist, lisaks gildide, raekohtute jt. dokumente. Tallinna jäänud arhivaalid toimetati samal suvel pakku Harjumaale, Järlepa ja Munalaskme mõisahoonetesse ning Risti kirikusse. Sõja lõppedes asusid Linnaarhiivi
kasvavat huvi arhiivides talletatava järele, peab tagama informatsiooni pikaajalise säilimise. Sellest tulenevalt loodi veebikeskkond Digisisu, kuhu kavatsetakse koondada enim kasutatavad Rahvusarhiivi allikad. Oma arhiivid on ka paljudel väliseesti organisatsioonidel, mis on moodustunud peamiselt pagulaste arhiividest.27 Alates 1990. aastate algusest on Rahvusarhiivi üle antud hulgaliselt väärtuslikke arhiivifonde Eesti pagulastelt. Eesti-ainelist arhiivimaterjali võib leida paljude maade arhiividest, muuseumidest, teadusasutustest. Rohkesti arhiiviväärtuslikku dokumentatsiooni on ka välismaal elavate eestlaste valduses. Välismaa arhiividest on Estica (Baltica) poolest rikkamad nende maade arhiivid, kelle koosseisu on Eesti pikemat või lühemat aega kuulunud või kes on Eesti lähinaabrid. 26 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 135 27 ,,Oleviku minevikud" (2010) lk 142-145
annaabi.ee 
