Arhiivinduse kordamisküsimused ja vastused
Arvatakse, et II maailmasõja tõttu kadus 15% materjalidest. Pärast sõda jätkas 1944 jätkas
ENSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Arhiivide Talitus tööd ENSV Siseasjade
Rahvakomissariaadi Arhiivide Osakonnana.1946. aastast ENSV Siseministeeriumi Arhiivide
Osakonnana, millele allusid kõik riiklikud arhiivid. 1960 reorganiseeriti ENSV Ministrite
Nõukogu juures asuvaks Arhiivide Valitsuseks. 1981. aastast Arhiivide Peavalitsus. 1990
reorganiseeriti Arhiiviametiks. 1996 Riigikantselei arhiivide osakonnaks, mis likvideeriti
1999 seoses Rahvusarhiivi loomisega.Sõja järgselt jätkasid tegutsemist riiklikud
keskarhiivid: Riigiarhiivist sai ORKA, Riigi Keskarhiivist RAKA. Uue struktuuriüksusena
tekkis juurde Parteiajaloo ja Parteiarhiivide süsteem, üleliidulise tsentrumiga Moskvas. Seda
juhiti NLKP KK juures asuvast marksismileninismi instituudist. Filiaalideks parteiajaloo
instituudid Eestis, mille alla kuulus parteiarhiiv