EESTI RAHVAMUUSIKA
mahuvad nii traditsiooniline rahvamuusika, kui ka tänapäevasd töötlused. Levikule pani
aluse 1990. aastatest korraldatav Viljandi pärimusmuusikafestival. Festivalil peetakse
väga oluliseks just muusika pärimuse jätkamist, selle kuuldelist õppimist ja taasloomise
oskust, mis annab esitusele kordumatu võlu.
Huvi folkloori vastu tärkas 18. sajandi lõpul baltisakslastest estofiilide seas. Suurem
kogunemine algas 19. sajandil Jakob Hurda juhtimisel, seetõttu on ka arhiiivides üsna
hästi talleatud tollast maarahva pärimust. Vanema muusika suuline levik maapiirkondades
kestis umbkaudu 20. sajandi alguseni ning üksikutel äärealadel nagu Setumaa ja Kihnu
saar on see traditsioon säilinud tänini.
Rahvamuusika jaguneb:
Laulumängud, rahvalaulud, pillimuusika, rahvatantsud
Rahvalaulud jagunevad:
Varased vokaalzanrid, vanemad rahvalaulud e regilaulud, uuemad rahvalaulud e
salmilaulud.
annaabi.ee 
